List of utilitarians Wikipedia. From Wikipedia, the free encyclopedia. This is an incomplete list of advocates of utilitarianism andor consequentialism. DeceasededitAncientedit1. Centuryedit1. 9th Centuryedit2. CenturyeditReferenceseditDei delitti e delle pene Of Crime and Punishment, Milan, 1. Essay on Utilitarianism, Long Version, in Amnon Goldworth ed., Deontology together with A table of the springs of action and the Article on Utilitarianism, Oxford Clarendon Press, 1. The Province of Jurisprudence Determined, London, 1. Problems From Philosophy James Rachels Pdf To Doc' title='Problems From Philosophy James Rachels Pdf To Doc' />Selected Writings on Ethics and Politics, Amsterdam 2. Mathematical Psychics, London Kegan Paul, 1. New and Old Methods of Ethics, Oxford and London James Parker, 1. An Enquiry Concerning the Principles of Political Justice. The Economy of Happiness, Boston, 1. Utilitarianism, London, 1. The Methods of Ethics, London Macmillan, 1. The Autobiography of Bertrand Russell, London Routledge, 2. London Allen and Unwin, 1. Vol. 1, p. 3. 9 It appeared to me obvious that the happiness of mankind should be the aim of all action, and I discovered to my surprise that there were those who thought otherwise. Belief in happiness, I found, was called Utilitarianism, and was merely one among a number of ethical theories. Problems From Philosophy James Rachels Pdf EditorI adhered to it after this discovery. An Outline of a System of Utilitarian Ethics, in J. J. C. Smart and B. Williams, Utilitarianism For and Against, Cambridge Cambridge University Press, 1. The Rational Foundations of Ethics, London Routledge Kegan Paul, 1. Ethical Theory and Utilitarianism, in H. D. Lewis, Contemporary British Philosophy, Vol. London Allen and Unwin. Morality and the Theory of Rational Behavior, Social Research, Vol. No. 4, pp. 6. 23 5. A Theory of the Good and the Right, Amherst Prometheus, 1. Supporting the case against empathy Jonathan Baron interviewed by Edwin Rutsch, You. Tube, 6 0. 1. Utilitarismo, in Victoria Camps, Osvaldo Guariglia and Fernando Salmern eds., Concepciones de la tica, Madrid Trotta 1. Ideal Code, Real World, Oxford Oxford University Press, 2. Member of Facebook Utilitarians group. Happiness Lessons from a New Science, London Penguin, 2. My philosophy is that of the eighteenth century Enlightenment, as articulated by Jeremy Bentham. I believe Benthams idea was right and that we should fearlessly adopt it and apply it to our lives. From the point of view of the universe, 3 AM Magazine, September 6, 2. Yes, together with Sidgwick, we are act utilitarians. Im a cosmopolitan utilitarian. Dylan Matthews, You have 8 billion. You want to do as much good as possible. What do you do. Vox April 2. Divine Command Theory. In The Elements of Moral Philosophy James Rachels defines the Divine Command Theory as, the basic idea that God decides what is right and. Rachels p. 1 of 8 The Ethics of Virtue By James Rachels 1 This reading is a chapter from Rachels ethics textbook where he describe virtue ethics, the moral theory. Deceased Ancient. Epicurus Lucretius Mo Zi 18th Century. Cesare Beccaria Jeremy Bentham Claude Adrien Helvtius Baron dHolbach Francis Hutcheson James Mill. Biocentrism is a mystical idea that the universe is created by the act of conscious observation. This idea is based on a misrepresentation of several. An Argument for Utilitarianism, Canadian Journal of Philosophy, vol. Peter Singer. Reasons without Demands Rethinking Rightness, in James Dreier ed., Contemporary Debates in Moral Theory, Malden, MA Blackwell, 2. Many utilitarians myself included believe. The Hedonistic Imperative, 2. The utilitarian ethic championed here. Problems From Philosophy James Rachels Pdf CreatorBv. Resywg. 48In the introduction to his book The Happiness Philosophers, Princeton University Press, 2. Schultz says he offers two cheers for utilitarianism, explaining that he offers two cheers because some of the criticisms of utilitarianism are very serious. But then, two cheers may be about the best any developed ethical and political theory can hope for. The Singer Solution to World Poverty, The New York Times Magazine, September 5, 1. Vegetarianism, in Tom L. Beauchamp and R. G. Frey eds., The Oxford Handbook of Animal Ethics, Oxford Oxford University Press As a utilitarian, I. Welfare, Happiness, and Ethics, New York Oxford University Press, 1. Hedonistic Utilitarianism, Edinburgh Edinburgh University Press, 1. The Moral Animal Why We Are, the Way We Are The New Science of Evolutionary Psychology, Vintage, 1. Darwins and Mills solution to the moral challenge of modern science, it isnt everyones. Nor is this chapter intended to make it everyones although, I admit, its mine. Ethics also known as moral philosophy is the branch of philosophy which addresses questions of morality. The word ethics is commonly used interchangeably with. Surm on organismi elu lppemine. Usundilooliselt on surm hinge lahkumine kehast. Surma personifikatsioon on vikatimees. One of my most clickedon posts here at BHL was this one on Ron Pauls newsletters and why they still mattered 20 years after they were published. In that piece. Surm Vikipeedia, vaba entsklopeedia. Inimese pealuu on universaalne surma smbol. Download The Others Movies In Hindi Dubbed. Surm on organismielu lppemine. Usundilooliselt on surmhinge lahkumine kehast1. Surma personifikatsioon on vikatimees. Surmaks peetakse tavaliselt lhiajalist sndmust, mis seisneb selles, et organism kaotab vime end elus hoida elutegevuse vime. Sellele jrgneb seisund, mida nimetatakse surnud olemiseks vib olla ka surmaks. Surmale eelneb suremine pikem protsess, mis lpeb surmaga. Ka seda protsessi vidakse nimetada surmaks. Surma kui lpliku sndmuse juures saab eristada mitut hetke ja aspekti. Surm on lplikult saabunud siis, kui organism ei ilmuta enam mingit elumrki. Kui surma ei ole enam vimalik vltida, siis ollakse judnud surma lvele. Elu lpuks vidakse lugeda hetke, mil organism ei suuda enam tervikuna talitleda. Surm erineb sndmusest, mis surma phjustab, niteks trauma. On vaidlustatud, et organismid, kelle elutegevus on ajutiselt peatatud vi peatunud, on elus kuigi nad pole surnud. Nende elutegevus on tielikult vi peaaegu tielikult lakanud. Kui elutegevuse peatumine peaks thendama elu lppu, siis tavaline definitsioon, mille jrgi surm on elutegevuse vime lakkamine, ei ole ige. Tuleb aga misteliselt eristada vastandust elutegevuse vime olemasolu ja puudumise vahel ning vastandust elutegevuse olemasolu ja puudumise vahel. Surnud olemise samastamine elutegevuse vime puudumisega on enam vhem ldtunnustatud. Enamasti samastatakse ka elus olemist elutegevuse vimega. Oletame, et prast organismi surma saab elu taastada, niteks et saab organismi osakesteks lahti vtta prast seda on organism kindlasti surnud ja isegi eksisteerimast lakanud ning siis jlle osakesehaaval kokku panna. Siis tuleks elda, et organism sureb alatiseks, kui just tema elu ei taastata. Minu puhul vib surma defineerida minu elutegevuse vime lakkamisena. Mida see tpselt thendab, see sltub minu olemusest. Animalism Paul Snowdon, Eric Olson tleb, et ma olen inimene. Personism tleb, et ma olen eneseteadvuse vimega olend. Mentism Jeff Mc. Mahan tleb, et ma olen vaim, kellel ei pruugi eneseteadvuse vimet olla. Animalismi jrgi ma kestan le aja siis ja ainult siis, kui ma olen ks ja seesama loom, mentismi jrgi pean ma olema ks ja seesama vaim. Personismiga kib tavaliselt kaasas vaade, et minu kestmise mravad minu pshholoogilised tunnused ja nendevahelised suhted John Locke, Derek Parfit. Kui ma olen loom, siis minu surm seisneb bioloogilise elutegevuse lakkamises. Kui ma olen vaim, siis minu surm seisneb minu vaimu lalpidava elutegevuse lakkamises. Kui minu kestmise mrab teatud pshholoogiliste tunnuste silimine, siis minu surm seisneb nende tunnuste kaotamises. Sgav ndrameelsus vib kaotada olulised pshholoogilised tunnused, kuid silitada vaimu. Inimene vib bioloogiliselt edasi elada ka prast vaimu kaotust niteks vikeaju talitluse lakkamise tttu. Vaim vib silida, kui hvib kogu keha peale aju. Kas inimesed vi muud olendid vivad olemas olla prast surma vi lakata olemas olemast enne surma2Fred Feldmani jrgi on inimesed ja loomad prast surma olemas nii kaua, kuni nende kehad silivad. Ta viitab sellele, et me rgime surnud inimestest ja loomadest. Ent me rgime surnud inimestest mnikord ka juhul, kui nende kehad ei ole silinud. Teiselt poolt, surnud inimeste jnuseid vib vabalt nimetada inimesteks ka ilma neid enam inimesteks pidamata. Elutud asjad hvivad ilma suremata. Mned organismid, niteks ambid, lakkavad olemast jagunedes, ilma et nad sureksid, ja koppvetikasugurakud lakkavad olemast liitudes, ilma et nad sureksid eluprotsessid, mis neid alal hoiavad, ei lakka. Kui me saaksime olemast lakata ilma suremata, siis me vib olla enam ei samastaks surma elu lakkamisega. Siiski vidakse vita, et jagunemine, liitumine jms on ebatavalised surma vormid ja surra vidakse ka nii, et elutegevus ei lakka. Samuti vidakse vita, et see, mida pole olemas, ka ei ela, nii et pole vimalik lakata olemast ja edasi elada. Surma kriteeriumid on tunnused, mille jrgi surma on vimalik ra tunda. USA s loetakse surnuks inimest, kellel on kas vereringe ja hingamistalitluse prdumatu kahjustus vi kellel on prdumatult lakanud kogu peaaju, sealhulgas ajutve talitlus. Suurbritannias on surma kriteeriumiks ajutve talitluse jv lakkamine. Nende kriteeriumide juures saab kritiseerida prdumatuse miste kasutamist. Animalismi seisukohast saab vastu vita, et inimesed, kelle aju on tielikult hvinud, kuid kelle vereringet ja hingamist hoitakse kunstlikult alal, on elus. Mentismi ja personismi seisukohast saab vastu vita, et vaim vib hvida ka juhul, kui ajutvi ei lakka talitlemast. Kahjuteesi jrgi on surm vhemalt mnikord halb sellele, kes sureb, ja selles mttes kahjustab teda. Kahjutees vib viia inimeseks olemise kui niisuguse halvaks pidamisele, mis vib viia vlja niteks enesetapuni, eriti kui eeldada, et elamist vrib ainult lputu elu. Vib olla lohutab mte, et inimeseks olemisel on ka head kljed, aga see ttab vib olla ainult juhul, kui hea on lekaalus. Sellegipoolest jreldub kahjuteesist vhemasti see, et elul on traagiline klg. Selleprast on ptud kahjuteesi mber lkata. Kahjuteesi kaitstakse tavaliselt komparativismist lhtudes. Selleks et otsustada, kas inimese surm oli talle halb, tuleb vrrelda tema tegelikku heaolu taset sellega, mis tal oleks olnud, kui ta poleks surnud. Vastus sltub heaolu kriteeriumist ja sellest, missugune tema elu oleks olnud. Championship Manager 99 00 Editor. Osutub, et noorelt suremine on tavaliselt halb, sest elamata jnud elu oleks tavaliselt hea. Ja see, kas suremine ldse on halb, sltub siis sellest, kas elu surematuna oleks hea. Postuumse kahju teesi jrgi vivad inimest kahjustada ka sndmused, mis leiavad aset prast tema surma. Niteks vidakse ta prast surma unustada, ja selle kahjulikkus on koosklas niteks preferentsialistliku heaoluksitusega, kuigi mitte positiivse hedonismiga. Lucretius esitas surma halbuse vastu smmeetriaargumendi surmajrgne mitteolemasolu ei ole halb, sest muidu me peaksime halvaks pidama ka snnieelset mitteolemasolu. Kui tlgendada seda argumenti nii, et elu lppemine ei ole halb, sest jrgneb snnieelse seisundi sarnane seisund, siis tundub see nrk, sest asi ei ole mitte surmajrgses seisundis, vaid selles, et surm vtab meilt ldjuhul head asjad ra. Surmaga smmeetriline oleks hoopis snd, mis annab head asjad. Kui seda argumenti tlgendada nii, et surnud olemise seisund ei ole halb, sest mitteolemasolu ei ole iseenesest halb, nagu nitab meie suhtumine snnieelsesse mitteolemasolusse, siis on selles iva. Aga oluline erinevus on see, et snnieelsele mitteolemasolule jrgnes olemasolu. Kui jutt oleks ajutisest mitteolemasolust, siis see meid vib olla vga ei hiriks meid hirib pigem see, et mitteolemasolu on jdav. Teisel kujul viks smmeetriaargument olla jrgmine. Me soovime surra hiljem vi ldse mitte, et oma elu pikendada, kuid me ei hooli eriti sellest, et oleksime sndinud varem vi oleksime alati elanud. Meid ei huvita elu piiramatu pikkus, vaid elu piiramatu jtkumine. Aga oletame, et see on vimalik. Kui meid huvitaks ainult elu pikkus vi lbielatava naudingu hulk, siis poleks tulevikul ja minevikul vahel. Derek Parfiti jrgi me eelistame, et head asjad oleksid tulevikus ja halvad asjad minevikus. See seletab, miks on mistusprane kahetseda surma rohkem kui seda, et me pole alati olemas olnud.